Nõrkvoolusüsteemide projekteerimine

postitatud: 16. aprill 2015

Nõrkvoolusüsteemide ehitus on samasugune valdkond nagu iga teine ehitusvaldkond, kus kogu protsess algab ülesande püstitusest kliendi poolt ja lõpeb valmis ehitatud süsteemiga.

Oluline on ja seda just suuremate süsteemide puhul, et ülesande püstitusest kliendi poolt kuni süsteemi valmimiseni oleks protsessi osa ka projekteerimine. Seda just seetõttu, et sellise protsessi käigus räägitakse läbi iga väiksem detail ja nüanss, mille tulemusena saab klient oma ootustele rohkem vastava tulemuse, vastupidiselt olukorrale kui ta ei soovi projekteerimist.

Protsessi algus on tavaliselt ülesande püstitus või kliendi soov. Järgmine faas on eelprojekt, kus kirjeldatatakse üldisel tasemel süsteemi(de) suurus, siduvus omavahel või teiste süsteemidega, üldine tehniline tase jms. Põhiprojekti faasis toimub süsteemide kirjeldus detailsemalt, määratakse ära põhikomponendid, seadmete arv, põhilised seadmete ja süsteemide tehnilised näitajad, ühildatavus  kolmandate süsteemidega (nt. ventilatsiooniga) ja nõrkvoolusüsteemide omavaheline ühildatavus (nt. kas valve- ja läbipääsusüsteem on omavahel ühildatud ja mis tasemel jne.).

Samuti on vajalik tööprojekti koostamine, sest siis täpsustuvad viimased detailid ning ehituse viimases faasis, kus eritööde töövõtjate omavaheline koostöö on eriti tähtis, ei pea raiskama ressurssi töö muutmiseks või ümbertegemiseks.

Alarmest OÜ pakub projekteerimisteenust eelprojekti koostamisest kuni tööprojektini koos kõikide vajaminevate lubade ja kooskõlastustega.

Küsi lisainformatsiooni

    loe edasi
    adminNõrkvoolusüsteemide projekteerimine

    Nõrkvoolusüsteemide hooldusteenus

    postitatud: 11. juuli 2014

    Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldus

    Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem on ainuke turvasüsteem, mille hooldus on siseministri määrusega reguleeritud ning on kohustuslik.

    Vastavalt määrusele on hoone omanikul kohustus  tagada ATS-i regulaarne hooldus, mida saab teostada vastavat MTR registreeringut omav ettevõte või isik. ATS-i regulaarne hooldus teostatakse kord kvartalis. Alarmest OÜ omab vajalikke MTR registreeringuid, et paigaldada ja hooldada automaatseid tulekahjusignalisatsioonisüsteeme.

    Turvasüsteemide hooldus

    Kuigi turvasüsteem ja selle koostisosad “ei liigu”, on nende hooldusel sama suur tähtsus kui iga teisegi tehnikaseadme puhul. Arvatavasti ei soovi keegi saada üllatuse osaliseks, mille võivad põhjustada seadmete seisukorrast tulenevad valehäired või mis veelgi hullem – häiresignaali puudumine ohu korral.

    Alarmest OÜ pakub hooldust kõikidele turvasüsteemidele. Hooldustööde pakett sõltub iga objekti turvasüsteemist ning selles kasutatavatest seadmetest. Väiksemate süsteemide puhul võib osutuda piisavaks valveandurite puhastamine ja keskseadme kontroll üks kord aastas, suuremate ja keerulisemate süsteemide puhul sellest aga kindlasti ei piisa. Mida keerulisem on turvasüsteem, seda tähelepanelikumalt tuleb jälgida süsteemi korrasolekut, sest piisab ühest puhastamata valveandurist ja investeering turvasüsteemi võib osutuda kasutuks.

    Tagamaks hooldustööde ja paigalduse kõrget taset on meie juhtivad insenerid läbinud koolitusi meie partnerite juures (Siemens, Schrack Seconet, STA Tehniks OÜ jm.).

    Küsi lisainformatsiooni

      loe edasi
      adminNõrkvoolusüsteemide hooldusteenus

      Helindussüsteemid

      postitatud: 11. juuli 2014

      Helindussüsteemid jagunevad põhiliselt kolmeks:

      • Taustamuusika, mis on mõeldud muusika mängimiseks plaadilt, raadiost või USB seadmelt;
      • Teadustus- ja taustamuusika – annab lisaks muusikale edastada ka teadeid läbi mikrofoni;
      • Evakuatsioonihelindus – on mõeldud tulekahju ja muude hädaolukordade puhul inimestele teadete ja juhiste edastamiseks hoones või territooriumil. Viimane on tavapäraselt integreeritud tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga ning on ettenähtud ranged nõudmised kaabeldusele ja seadmetele.

      Muusika ja teadete edastamist võimaldavad üldhelindussüsteemid ning tavapäraselt kaetakse kogu soovitud ala kõlaritega ning keskseadmest valitakse edastatav allikas.

      Taustamuusikat kasutavad üldjuhul väiksemad asutused – baarid, kohvikud ning koos teadustusega kasutavad seda valdavalt suuremad hooned, nt kaubanduskeskused, haiglad ja koolid.
      Suuremates hoonetes on nõutav, et helisüsteem vastaks evakuatsiooni nõuetele, võimaldades häireolukorras anda hoones viibivatele inimestele kohest infot olukorra kohta ning edasiste käitumis- ja väljumisjuhiste kohta.
      Helindussüsteemi projekteerimisel ja paigaldamisel tasub mõelda süsteemi eesmärgile ja vajadustele.

      Küsi lisainformatsiooni

        loe edasi
        adminHelindussüsteemid

        Andmeside- ja telefonivõrgud

        postitatud: 11. juuli 2014

        Tänapäeval kasutatakse andmeside- ja telefonivõrkude lahenduseks avatud kaabeldust, kus kasutatakse peamiselt Cat5 ja Cat 6 kaablit. Magistraalühendusteks  kasutatakse fiiberoptikat.

        Tavapäraselt tekib töökohale 2XRJ45 ühendus, võimaldades moodustada kas 1 arvuti- ja 1 telefoniühenduse, 2 arvutiühendust või 2 telefoniühendust.Töökohtadest koondatakse kaablid seadmekappi paneelidele.

        Seadmekappi koondatakse arvutivõrgu jaotusseadmed ehk switchid. Arvutiühendus töökohale luuakse ühendades ristühenduskaabli abil seadme port paneeli vastava pordiga. Analoogselt arvutiühendusele, luuakse telefoniühendus töökohtadele ristühenduskaabli abil telefonipaneeli RJ45 pordi ning töökoha kaabli RJ45 pordiga.

        Oluline on teada, et paigaldusfirma peab omama tootja litsentsi. Süsteemilahenduse puhul on garantii 15-20 aastat.

        Küsi lisainformatsiooni

          loe edasi
          adminAndmeside- ja telefonivõrgud

          Kutsesüsteemid

          postitatud: 11. juuli 2014

          Tänapäevased õekutsesüsteemid on mõeldud paigaldamiseks mitmetele erinevatele objektidele näiteks haiglatesse, vanadekodudesse, hooldekodudesse ning ka rehabilitatsiooniga tegelevatesse asutustesse.
          Õekutsesüsteem võimaldab kiiret ühendust patsiendi ja personali vahel. Õekutsesüsteemi on võimalik kasutada ka personali omavaheliseks suhtluseks ja informatsiooni vahetuseks.

          Õekutsesüsteemi projekteerimisel tuleb arvesse võtta iga konkreetse asutuse/objekti vajadusi, võimalusi ja eesmärke:

          • süsteem on mõeldud ainult patsientidele abi kutsumiseks;
          • süsteemi kasutatakse ka personali omavaheliseks informatsiooni vahetuseks;
          • süsteem on mõeldud patsientide/hoolealuste liikumise jälgimiseks (nt hooldekodus, kus patsiendid ei tohi lahkuda teatud territooriumilt) jne.

          Õekutsesüsteemi on võimalik kombineerida ja teatud tasemel integreerida erinevate süsteemidega:

          • TV-süsteemid;
          • automaatsed TV ja teenuste maksustamise süsteemid;
          • DECT telefonisüsteemid;
          • tulekahjusignalisatsioonisüsteemid;
          • objekti IT-süsteemid;
          • valgustuse kontrollsüsteemid;
          • ukse fonosüsteemid.

          Õekutsesüsteem koosneb järgnevatest põhiseadmetest:

          Palatiterminal – terminali saavad kasutada nii med. õed, kui ka patsiendid. Terminal võib olla nii kõne võimalusega kui ka ilma, lihtsalt kutse ja kohaloleku edastamiseks.
          Palatiterminalilt on personalil võimalik sisestada kohaloleku märguanne – teade, et kutse on vastu võetud ja med. õde on palatis.

          Kutsenupud – kutse edastamiseks personalile on patsiendil kutsenupp.
          Kui med. õde kohale tuleb, sisestab ta palatiterminalist kohaloleku märguande. Inva-WC-desse on võimalik paigaldada pneumaatilised või nöörist tõmmatavad kutsenupud.

          Ühendus- ja paigaldusseadmed:

          Personali terminal – personaliruumi on paigaldatud personali terminal, kust on võimalik näha, missugusest palatist on kutse saadetud ning kas kutse on vastu võetud. Terminalil on värviline LCD ekraan, kus on selgelt näha võimalikud funktsioonid ja valikud ning süsteemi staatus.

          Keskseade – õekutsesüsteem on jagatud nn valvealadeks – nt hoone erinevad korrused, osakonnad haiglates jne.
          Jälgimaks kõiki valvealasid ühest kohast, kasutatakse keskseadet, et ühendada kokku kuni 47 õekutse ala. Arvuti või kontrollpaneeli abil on võimalik jälgida igas alas toimuvat.

          Kontrollpaneel – ühe või mitme õekutse ala visualiseerimiseks, et näha kutsete asukohtasid, kas kutse on vastu võetud ja kas palatis on personaliliige või mitte.
          Lisaks on võimalik näha kõiki funktsioone, mis on konkreetsele palatile lubatud (nt maksustatud TV). Kontrollpaneelil on andmebaas, mis võimaldab salvestada kõik sündmused.

          Signaallambid – iga palati ukse taha seinale on paigaldatud signaallamp, mis annab märku, kas palatist on esitatud kutse või mitte.
          Kui põleb punane tuli, on palatist edastatud kutse personalile. Kui med. õde kohale jõuab, sisestab ta palati terminalist kohaloleku märguande ja põlema hakkab roheline tuli.
          Tavaolukorras, kui kutset ei ole edastatud, põleb roheline tuli (või kui med. õde on palatis).

          Tekstidisplei – LED ekraanid kutsete ja teadete edastamiseks. Kui korraga on mitu kutset, siis edastatakse kõige tähtsamat.
          Kui kutseid ei ole, siis võib edastada nt kuupäeva ja kellaaega. Kui ühendada personaalarvutiga, siis on võimalik edastada ka informatsiooni külalistele, patsientidele või personalile.

          Küsi lisainformatsiooni

            loe edasi
            adminKutsesüsteemid

            Videovalvesüsteemid

            postitatud: 11. juuli 2014

            Tänapäeva videovalvesüsteemid on turvasüsteemidest kõige kiiremini arenev ja täiustuv valdkond. Videovalveseadmed võimaldavad reaaalajas jägida nii koduperenaise tegemisi kui ka tootmistsüklit kas kohapeal läbi monitori ja üle interneti mitmete tuhandete kilomeetrite tagant läbi nutiseadme. Videovalveseadmed ei tähenda täna ainult valvefunktsiooni täitmist vaid võimaldab operatiivselt jagada infot erinevate ettevõtte inimeste ja allüksuste vahel.

            Lisaks reaalajas jälgimisele saab kõike vajalikku salvestada, otsida arhiivist operatiivselt vajalikke sündmusi ning lihtsalt edastada arhiveeritud infot erinevatele struktuuridele ja asutustele kui selleks vajadus tekib.

            Tänapäeva videovalvesüsteeme on võimalik programmeerida selliselt, et optimiseerida arhiivi salvestusmahtu ning kasutada analüütilist funktsiooni eesmärgiga salvestada ainult sellist sündmust mis on oluline.

            Videovalve annab parima tulemuse, kui see projekteerida vastavalt kliendi spetsiifilistele vajadustele.

            Küsi lisainformatsiooni

              loe edasi
              adminVideovalvesüsteemid

              Turvasüsteemid

              postitatud: 11. juuli 2014

              Turvasüsteemid saab jaotada kaheks: valvesüsteem ja läbipääsusüsteem. Kasutatakse ka kombineeritud varianti, kus valve- ja läbipääsusüsteem on füüsiliselt ühe keskseadmega. Viimast kasutatakse enamasti suurtel hoonetel (marketid, büroohooned, laohooned jms.).

              Turvasüsteemi (valve-läbipääsusüsteem) ülesehitus sõltub paljuski sellest, mis on objekti otstarve või kui suur on objekt: korter, eramu, büroo, tööstushoone, hoone välisperimeeter jne. Valvesüsteem koosneb keskseadmest, anduritest ja häireteadustuse seadmetest. Valve keskseade võib olla fikseeritud tsoonide arvuga (nt 8 tsooni) või laiendatava tsoonide arvuga (nt 8-64 tsooni). Olenevalt keskseadmest on võimalik programmiliselt moodustada teatud arv eraldiseisvaid valvealasid – hoonete kompleksi erinevad hooned, maja erinevad korruseid, erinevate otstarvetega ruumid jne. Valvealasid on võimalik valvestada ja võtta valvest maha sõltumatult teistest valvealadest. Keskseade analüüsib andurite seisundeid ja paneb häire korral tööle sireenid ja digitaalse modemi. Valvesüsteemi valvestamine ja valvest maha võtmine toimub juhtklaviatuuridelt kasutajakoodide sisestamisega või läbipääsusüsteemi puhul automaatselt distantskaardi näitamisega. Võimalik on kasutada näiteks kombineeritud variant, kus sisenemiseks peab sisestama klaviatuurilt koodi ning lisaks veel identifitseerima ennast distantskaardi alusel. Selline variant on kasutusel suuremat turvalisust nõudvatel asutustel.

              Valvesüsteem on kaitstud antisabotaaži ahelatega, s.t. rikkudes kaabeldust, avades või lõhkudes süsteemi komponente annab süsteem koheselt häire (ka siis, kui süsteem pole valverežiimis). Häire edastamiseks turvafirmasse telefoniliini kaudu kasutatakse digitaalset kommunikaatorit. Kui telefoniliin puudub, paigaldab turvafirma, kellega liitutakse, raadiosaatja. Kui soovitakse saada tekstilist häireteadet mobiil- või tavatelefonile, saab seda teha digitaalse kommunikaatori abil, mis helistab sisestatud numbrile ja edastab salvestatud teate. Häire kohalikuks edastamiseks kasutatakse sireene. Välissireen on varustatud vilkuri ja akuga. Häireseisukorra käsitsi esile kutsumiseks kasutatakse paanikanuppe. Paanikanupud peavad olema nii paigutatud, et nende kasutamine ei nõuaks nähtavate liigutuste tegemist, ja ühtlasi olema sellises asukohas, et vältida nende juhuslikku rakendumist.

              Tänapäevased turvasüsteemid on enamasti hästi omavahel integreeritavad. Näiteks valve- ja läbipääsusüsteemi saab lõimida videovalvesüsteemiga selliselt, et valvesüsteemist tulev häire rakendab koheselt kaamera salvestuse alal, kust tuleb häire.

              Valve ja läbipääsusüsteemi keskseadmed salvestavad enamasti kõik liikumised ja isegi katsed (näiteks võõra kaardiga) süsteemi või hoonesse siseneda. Selline võimalus annab hoone valdajale igapäevaselt hea ülevaate inimeste liikumistest.

              Põhilised andurite tüübid:

              Infrapuna liikumisandurid (PIR)
              reageerivad valvealalt lähtuva soojuskiirguse muutusele ehk inimese liikumisele. Lisaks on olemas antimasking funktsiooniga liikumisandurid. Juhul, kui sellist andurit püütakse katta (papi, laki vms.), saadab andur koheselt sellekohase teate valve keskseadmesse (ka siis, kui süsteem pole valverežiimis).
              Magnetkontaktandurid
              koosnevad kahest poolest: magnetist, mis kinnitatakse ukse peale või sisse ja hermeetilisest kontaktist, mis kinnitatakse uksepiida peale või sisse.
              Klaasipurustusandur
              reageerib klaasi purunemisel tekkivale akustilisele helile (analüüsib heli spektrit). Kasutatakse klaasile kleebitavaid ja seinale või lakke paigaldatavaid andureid.
              Vibratsiooniandurid
              konstruktsioonidele mõjuva füüsilise jõu tekitatud mehhaaniliste võnkumiste tagajärjel kutsub esile häire.

              Läbipääsusüsteem

              Paljudel juhtudel on oluline, et teatud ustest võiksid läbi käia ainult autoriseeritud inimesed. Füüsiline järelevalve on ebaotstarbekas ja paljudel juhtudel ka võimatu. Parim lahendus on paigaldada läbipääsusüsteem, mis hõlmab kõiki vajalikke uksi. Suurematel objektidel kasutatakse enamasti integreeritud valve- ja läbipääsusüsteemi. Suuremat turvalisust nõudvatel objektidel aga kasutatakse eraldi süsteeme juhuks kui ühe süsteemiga peaks mingi suurem rike toimuma. Sellega vähendatakse ka turvariske.

              Vastavalt objekti suurusele ja kontrollitavate uste arvule valitakse uksekontrollerite arv. Uksekontroller on varustatud akuga, et oleks tagatud läbipääsu võimalus ka voolukatkestuse korral. Ustele on paigaldatud elektrilised lukud või vasturauad ning ühele või kahele poole ust kaardilugejad. Ühepoolse kaardilugeja puhul paigaldatakse teisele poole ust ukseavamisnupp.

              Kaardilugejate põhilised tüübid:

              • distantskaardilugeja – reageerib teatud kauguselt distantskaardile;
              • distantskaardilugeja koodpaneeliga – reageerib distantskaardile või koodi sisestamisele (saab nõuda ka mõlemat – distantskaart + kood);
              • kiipkaardilugeja – kiipkaart sisestatakse kaardilugejasse (nt ID-kaart);
              • kiipkaardilugeja koodpaneeliga;
              • silmaiirise skaneerija;
              • sõrmejälje skaneerija;

              Süsteemi kasutajatele antakse läbipääsukaardid (distants- või kiipkaardid) või distantsripatsid (põhimõte sama, mis distantskaardil). Läbipääsukaardid on nummerdatud ja kodeeritud, igale kaardile saab omistada teatud õigused – nt kindlad kellaajad, millal võib uksi läbida, kindlad uksed, mida võib läbida, kindlad piirkonnad jne. Läbipääsusüsteemiga on võimalik integreerida tööajaarvestusprogramm, mis näitab iga kasutaja kohta informatsiooni – tööle tuleku aeg, lõunapausi pikkus, töölt lahkumise aeg, vahepealsed liikumised jne.

              Läbipääsusüsteemi on võimalik integreerida teiste turva- ja videosüsteemidega, kus üks täiendab teist. Näiteks kui keegi proovib kaardiga avada hotellis numbritoa ust, milleks tal ei ole õigust, jääb see läbipääsusüsteemi logisse, ning lisaks on võimalik aktiveerida lähim videosüsteemi kaamera isiku tuvastamiseks.

              Lisaks integreeritakse läbipääsusüsteem mõnikord ka tulekahjusignalisatsiooniga kiirendamaks häire korral evakuatsiooni hoonest.

              Küsi lisainformatsiooni

                loe edasi
                adminTurvasüsteemid

                Tulehäiresüsteemid

                postitatud: 11. juuli 2014

                Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS)

                Alarmest OÜ pakub erineva keerukusastmega ning funktsiooniga objektidele  erinevate tootjate tooteid.

                Meie partneriteks on mitmed juhtivad tootjafirmad maailmas: Schrack Seconet, Siemens, Advanced Security jpt.

                Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS) on mõeldud hoiatamaks inimest olemasolevast tulekahju ohust võimalikult varajases staadiumis. ATS-i eesmärk on hoida ära inimohvrid ja materiaalse kahju.

                Automaatsed tulekahjusignalisatsioonisüsteemid detekteerivad tulele iseloomulikke ilminguid – suits, leegid või kuumus. Selle tulemusena aktiveerib ATS keskseade alarmi kellad ja sireenid ning eelprogrammeeritud funktsioonid (ventilatsiooni juhtimine, häireteate saatmine otse päästeametisse, uste automaatne avamine jne.).

                Konventsionaalse süsteemi andurid on oma tehnoloogialt sarnased adresseeritava süsteemi anduritega. Erinevuseks on aadress-elemendi puudumine. Ühte valvatavasse tsooni ühendatakse kuni 20 andurit või nuppu. Häire puhul näidatakse keskseadmes ära kollektiivne aadress. Häireallika täpse asukoha määramine tuleb teostada kohapeal (käia läbi kõik selles tsoonis asuvad ruumid). Süsteemi keskseade ei näita võimaliku tulekahju täpset asukohta, vaid häire puhul rakenduvad valgusdiood ja summer. Samuti rakenduvad vastava piirkonna või kogu süsteemi (oleneb füüsilisest ühendamisest) sireenid. On võimalik lisada automaatne häireedastusseade häire edastamiseks päästekeskusse.

                Anduritena kasutatakse optilisi suitsuandureid ja temperatuuriandureid.

                Käsiteadustitena kasutatakse häirenuppusid. Valehäirete vältimiseks varustatakse nupud kaitsekatetega, mis häire andmiseks tuleb üles tõsta. Seejärel tuleb purustada nupu peal olev klaas.

                Andurid ei ole mustusastmest sõltuvalt järelreguleeruvad, kuid annavad keskseadmesse teatud mustusastme saavutamisel veateate, mis erineb tulekahjuhäirest.

                Adresseeritav süsteem erineb konventsionaalsetest oma parema ülevaatlikkuse poolest ja võimaluse poolest anda tulekahju varajases staadiumis eelhäireid. Nimetatud eelised võivad osutuda otsustavateks tulekahju varajasel avastamisel, päästetöödel ning valehäirete tõrjumisel. Valvetsoonid on hoonete/hooneosade/ruumide/andurite kaupa programmeeritavad ja tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseade näitab anduri täpsusega ära ohupiirkonna, näidates sellekohast infot keskseadme infotablool ja tuues kuuldavale vastava helisignaali. Sõltuvalt programmeerimisest rakenduvad vastava piirkonna või kogu süsteemi sireenid ning kellad.  Lisaks on võimalik, et teade edastatakse päästekeskusesse.

                Anduritena kasutatakse põhiliselt optilisi suitsuandureid ja temperatuuriandureid ning olenevalt vajadusest ka spetsiaalandureid.

                Käsiteadustitena kasutatakse aadressnuppusid. Valehäirete vältimiseks varustatakse nupud kaitsekatetega, mis häire andmiseks tuleb üles tõsta. Seejärel tuleb purustada nupu peal olev klaas.

                Iga andur sisaldab lühisekaitse elementi juhuks, kui peaks juhtuma liini või anduri rike. Sellise ülesehituse puhul langeb korraga rivist maksimaalselt üks liinielement (andur, nupp). Samal ajal jääb ülejäänud süsteem kindlalt tööle. Info rikke kohta edastatakse koheselt keskseadmesse.

                Võrdluseks – konventsionaalses süsteemis langeb rikke puhul rivist välja terve tulekahjuhoiatustsooni ahel (kuni 20 elementi).

                On andureid, mille tundlikkus on järelreguleeruv vastavalt saastumusastmele – põhiliselt tolmust tingitud mustumine. Kui anduri mustumine ületab lubatud piiri, edastatakse sellekohane info keskseadmesse.

                On olemas keskseadmed, mis on dubleeritud. See tähendab, et keskseadmes on nn. kaks plaati. Kui üks rivist välja langeb võetakse “töö” üle teise poolt. Sisuliselt on tegemist kahe keskseadmega. Sarnast toodet pakub näiteks Austria firma Schrack Seconet.

                Tänapäevased ATS süsteemid võimaldavad süsteemi juhtimist ja jälgimist lisaks ka iPAD-ist või nutitelefonist. Selline lahendus lisab haldajale operatiivsust ning samas ka vabadust. Austria firma Schrack Seconet süsteemid on sellest hea näide.

                Küsi lisainformatsiooni

                  loe edasi
                  adminTulehäiresüsteemid